Eesti vajab kiiret miinimumpalga tõusu

Kas pole nii, et mida suurem on palk, seda parem inimesele ja kogu riigile? Sellegipoolest on sadu tuhandeid inimesi, kes on otsustanud teenida väikest palka. Paljud inimesed on laisad, ei viitsi vaeva näha ega pingutada. Teised käivad tööl sellepärast, et neile meeldib see töö ja raha on neile teisejärguline – lasteaiakasvatajad, politseinikud ja poodides klienditeenindajad. Kaua meie ühiskond peab nende tõttu kannatama ja kas poleks juba aeg motiveerida neid inimesi Euroopa tasemel raha teenima hakata?

Ma veidi imestan, et Keskerakond on tulevastel valimistel välja käinud idee tõsta miinimumpalk 1000 euro peale. Samas ma pole kindel, kas nad aru saavad, mida see endaga kaasa toob. Ilmselt on eesmärk lihtsalt valijaid lollitada, et võtame õhust raha ja anname sulle juurde sellesama mõttetu töö eest, mida sa praegu teed. Kui aga hakata ideed lähemalt uurima, siis on seal tegelikult iva. Nagu ka Juhan Parts ütleb, kuni 300 000 inimest võib korraks töötuks jääda, aga äkki see ongi just hea ja ideaalne olukord majanduses struktuurseid reforme läbi viia?

Töötuks jäävad inimesed seetõttu, et vähe lisaväärtust tootvad firmad ei suuda 1000eurost palka maksta ning lähevad pankrotti. Seetõttu hakkab suur hulk inimesi uut tööd otsima ning ainuke võimalus on neil minna tööle firmadesse, mis toodavad suurt lisaväärtust ja suudavad 1000eurost palka maksta. Näiteks Eesti IT-tööstuses on juba praegu isegi algajatel katseajal palgad vähemalt 1000 eurot ning kogenud spetsialistidel läheb 3000–4000ni välja. Taavi Kotka on välja öelnud, et 2020 peaks Eestis olema 50 000 inimest hõivatud ITga, see on 25 000 rohkem kui praegu. Samas see number ei ole lagi, rakendust leiaks palju rohkem inimesi, kui ainult leiaks huvilisi, kes on nõus IT-alale tööle minema. Suurt lisaväärtust loovaid valdkondi on IT kõrval veel palju: tööstus, turundus, autoremont, eksport ja isegi ehituses on praegu keskmine palk juba üle 1000 euro.